18.04.2026 ilmus Äripäevas artikkel “Seadus asendustöötajat töölepingu järsu lõpetamise eest ei kaitse“, mis käsitleb ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks sõlmitud tähtajaliste töölepingute kitsaskohti.
Pikaajaliselt tööõiguse valdkonnaga tegelnud vandeadvokaat Kaili Rätsepp andis Äripäeva ajakirjanik ähtajalise töölepingu sõlmimine on kehtiva seaduse kohaselt väga rangelt piiratud. Iga tähtajaline leping lõppeb tähtaja möödumisel- asendamise korral saabub tähtaeg ja tööleping lõpeb asendatava tööle naasmisel. Vastav töölepingu lõppemine ei eelda asendajale sellest etteteatamist ega ülesütlemisavalduse esitamist, vaid piisab tööandja poolt töötaja teavitamisest asendaja tööle tulekust. Kui asendaja tööandja teadmisel pärast seda tööülesannete täitmist jätkab, siis muutub leping tähtajatuks, millist lepingut saab tööandja üles öelda üksnes erakorraliselt mõjuval põhjusel.
Kokkuleppel tööandjaga võib vanemapuhkusel viibiv töötaja tööle naasta igal ajal, sealhulgas ka varem kui 30-kalendripäevase etteteatamisega. Tööandjal on kohustus asendajat töötaja tööle naasmisest viivitamatult teavitada, kuid asendaja ei saa seda otsust ega lepingu lõppemise aega kuidagi mõjutada. Seega tuleb töötajal tuleb juba tähtajalise töölepingu sõlmimisel selle ootamatu lõppemise võimalusega arvestada.
Kaili Rätsepp avaldas arvamust, et oleks mõistlik muuta tähtajaliste lepingute regulatsiooni vähem piiravaks nii töötaja kui ka tööandja vaatest. Lubatud võiks olla tähtajaliste lepingute sõlmimine ka muudel põhjustel, sealhulgas poolte kokkuleppel. See või muud leebemad reeglid tagaks kõnesolevas olukorras võimaluse leppida kokku, et asendaja saab jätkata töötamist ka teatud ajaperioodil pärast asendatava poolt vanemapuhkuse katkestamist. Lahendus ei oleks kasulik üksnes töötajale, vaid ka tööandjale, sest see tagab tööülesannete sujuva üleandmise ja kõrvaldab hilisemad vaidlused lepingu tähtajatuks muutumise üle, kuid kehtiv seadus selliseid paindlikke kokkuleppeid ei võimalda.
Artikli täistekst on leitav Äripäeva tellijale siit.